Veebilehe tegemine on miski, millega puutuvad kokku väga paljud ettevõtjad. Milline näeb välja kogu protsess ja kuidas liikuda koos arenduspartneriga edukalt edasi? Selles artikklis toome välja mõned mõtted ja punktid mida meie enda töös igapäevaselt kasutame.

 

1) Etapp: Eeltöö ja informatsiooni kogumine

 

Veebilehe tegemine algab eeltöö etapiga. Esimene etapp on kõige tähtsam, sest tegu on nö. “vundamendi loomisega”. Wise meeskonnas näeme tihti, et kliendid ei tea tegelikult mida nad täpselt tahavad. Sellisel juhul on hea koos mõtteid vahetada ja täpselt aru saada mida kliendil on tegelikult vaja. Eeltöö etapis tuleks leida vastused küsimustele, näiteks:

  1. Mis on uue veebilehe eesmärk?
  2. Kellele on veebileht suunatud?
  3. Millist informatsiooni soovitakse lehel näidata?
  4. Millised on ettevõtte spetsiifilised soovid?
  5. Milliseid tehnoloogiaid oleks konkreetse projekti juures mõistlik kasutada?
  6. Veebilehe tegemise eelarve ja nn. deadline?

Peamiseks eesmärgiks on vahetada piisavalt palju infot, et saaksime liikuda koos edasi järgmisesse etappi. Kui midagi jääb segaseks, siis on kliendina kindlasti mõistlik selles etapis küsida ära kõik enda küsimused.

 

2) Etapp: Planeerimine & prototüübi loomine (veebilehe tegemine)

 

Nüüd on aeg võtta kokku eelmises etapis saadud info ning mõelda kasutajakogemuse (UX) peale.

Planeerimise etapi lõpuks saab valmis nö. veebilehe prototüüp (kutsutakse ka näiteks wireframe’deks või maketiks), kus on praktiliselt kogu lehe struktuur ja alamlehed lahti mõtestatud. Selle põhjal saab disainer järgmises etapis enda tööd edukalt alustada.

 

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. – Eesti vanasõna

 

Veebilehe tegemine – näide lihtsast wireframe’st

 

Oleme proovinud enda meeskonnas palju erinevaid tööriistu ja parimaks leiuks on prototüüpimise juures osutunud InVision veebipõhine tarkvara. Veebilehel on näha, et tegu on tasulise tarkvaraga aga tegelikult on ühe prototüübi loomine täiesti tasuta. Soovitame julgelt teil endal proovida.

 

3) Etapp: Veebidisain

 

Disainer võtab veebilehe tegemise juures enda töö aluseks varem kliendi poolt kinnitatud prototüübi. Disainimise etapis saab paika kogu lehe üldine ilme ja väljanägemine. Näiteks valitakse välja fondid, värvid, luuakse disainikontseptsioon jne. Üheks suurimas väljakutseks on mõelda tulevase kasutaja peale. Näiteks teismelistele suunatud veebilehe disain näeb välja hoopis teistsugune kui mõne finantsasutuse koduleht.

Hea disainer on ka selline, kes mõtleb ka mobiilivaate peale. Tänapäeva veebimaailmas on saanud standardiks, et iga loodav lehekülg peab olema ilus erinevate ekraanisuurustega seadmetel (näiteks mobiil, tahvelarvuti, sülearvuti, suure ekraaniga lauaarvuti jne.) ehk skaleeruv.

Skaleeruv veebidisain (Responsive web design) tähendabki seda, et veebileht kohandab ennast ise vastavalt ekraani suurusele. See on midagi sellist mida ka Google enda otsingutulemuste rankimise puhul hindab.

Disainer teeb enda põhilised tööd ära Adobe Illustratori ja Adobe Photoshop programmidega. Veebidisaini maailmas on nende tarkvarade kasutamine saanud normiks.

Selle etapi juures toimub pidev ja igapäevane suhtlemine kliendi ja arendusmeeskonna vahel. Näidataks kavandeid ja vahetatakse mõtteid. Etapi lõpuks kinnitab klient disaini.

 

4) Etapp: Arendus ja programmeerimine

 

Veebilehe tegemine ja arenduse etapp algab sellega, et disainer edastab programmeerijale kõik vajalikud disainielemendid ja -failid. Tavaliselt luuakse ka valmiva projekti jaoks nö. ajutine test-aadress kuhu saab vahepeal valminud projekti osasid üles laadida.

Olenevalt vajadusest võib projekti juures töötada kas üks või mitu arendajat. Lihtsustatult võib öelda, et Front-End arendaja loob selle, mida sa saad näha ja Back-End arendaja paneb aplikatsiooni “tööle”. Arendajad võivad kasutada väga erinevaid tehnoloogiaid aga kindel on see, et peaaegu iga veebileht mis on internetis kasutab HTML-i , CSS-i ja Javascripti. Siia alla panen ühe hästi lihtsa ja lühikese video mis seda selgitab:

 

5) Etapp: Testimine

 

Edukas veebilehe tegemine sisaldab kindlasti testimise etappi. Ei ole olemas veavaba koodi. Alati annab midagi parandada või optimeerida ja see on täiesti normaalne. Testimine on tavaliselt arendusprotsessi juures kõige alahinnatum etapp. Tähtis on meeskonnaga leida üles kõik “bug-id” ja vead. Suuremate projektide juures võetakse appi ka eraldi testijad.

Hea on testida valminud veebilehte erinevates browserites ja erinevate ekraanisuurustega seadmetel. Selle töö lihtsustamise jaoks on ka internetis palju erinevaid rakendusi. Näiteks Sauce Labs.

Ilmselt kõige hullem mis juhtuda saab on see, et vigane projekt laetakse üles ja lantseeritakse ning vead tõttu jääb kliendil mõni tegevus tegemata või näiteks e-poes ost sooritamata. See võib tuua firma mainele palju kahju. Niiet soovitame sellesse etappi piisavalt aega ja resursse investeerida.

 

6) Etapp: Veebilehe avaldamine ja hilisem haldus

 

Kui veebilehelt enam rohkem vigu ei leia ja nii tellija kui ka arendusmeeskonna arvates on kõik valmis, siis laetakse veebileht kliendi serverisse. Veebilehe tegemine ja valmimine ei tähenda aga ilmtingimata koostöö lõppemist. Vajadusel saab arenduspartner pakkuda kliendile hooldusteenust ja uuenduste teostamist. Näiteks lisaarendused, backupide tegemine või turvauuenduste teostamine jne.

 

Veebilehe tegemine – Kokkuvõte

 

Olenevalt veebilehe keerukusest, võib öelda, et tavaliselt võtab kogu protsess aega umbes mõnest nädalast (kampaanialehed, lihtsamad infolehed) paari kuuni (näiteks e-poed ja muud suuremad projektid) aga ajafaktor võib päris palju erineda. Seda sellepärast, et palju aega võib võtta kliendilt valminud tööle tagasiside saamine. Selle peale on mõistlik mõelda aga juba ette ja kui veebilehe avaldamisel on kindel kuupäev (Selgub esimeses etapis) , siis leppida vajadusel kokku nö. “mängureeglid”, kuidas ja kui kiirest võiks toimuda tagasiside saamine.

___

Artikkel: Wise Estonia OÜ

Wise on digiagentuur mis tegeleb veebilahenduste (veebilehe tegemine, e-poed, veebirakenduste loomine, portaalide arendamine) ning mobiilirakenduste (iOS & Androidi äppide) loomisega. Kui olete mõelnud veebilehe tegemise peale ja ei tea täpselt kuidas alustada, siis võtke ühendust ja peame nõu. Esimene konsultatsioon kus selgitame välja vajadused ning töö maksumuse on täiesti tasuta.